Teaduslik planeerimine: lihatoodete tootmisliini projekteerimine nõuab teaduslikku planeerimist, mis põhineb sellistel teguritel nagu toote valik, võimsus ja tehnoloogilised protsessid. Esiteks tuleb kindlaks määrata tootmisliini peamised ülesanded ja eesmärgid, tuletada seeläbi tootmisprotsess ning iga protsessi roll ja tööjaotus. Teiseks tuleb tootmisliini tõhusa töö tagamiseks kindlaks määrata iga protsessi vahelised seosed ja koordineerimine materjalivoo, energiavoo ja infovoo integreerimise kaudu.
Kõrge kasutegur: tootmisliini kõrge efektiivsus viitab selle suurele toodangule, madalatele kuludele ja suurepärasele kvaliteedile. Kõrge efektiivsuse saavutamiseks tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte. Näiteks peaksid tootmisliini seadmetel olema sellised omadused nagu kõrge efektiivsus, kõrge stabiilsus, madal energiatarve ning kasutus- ja hoolduslihtsus; intelligentseid tehnoloogiaid ja juhtimismeetodeid saab kasutusele võtta ka tootmisliini juhtimise ja töötõhususe parandamiseks.
Stabiilsus: tootmisliini stabiilsus viitab suuremate kõikumiste või rikete puudumisele töö ajal, tagades tootmise stabiilsuse ja töökindluse. Lihatoodete tootmisliini projekteerimisel tuleb arvestada erinevate tegurite mõju tootmisliini stabiilsusele, nagu personal, seadmed, keskkond ja tooraine, ning võtta kasutusele vastavad meetmed nende probleemide lahendamiseks.
Hügieen ja ohutus: lihatooted on toiduained, mis puutuvad vahetult kokku inimkehaga ning nende tootmisprotsess peab rangelt järgima hügieeni- ja ohutusstandardeid. Tootmisliini hügieeni ja ohutuse tagamiseks tuleb projekteerimisel arvesse võtta mitmeid aspekte. Näiteks tuleks tootmisliini materjali- ja personalivood eraldada, et vältida ristsaastumist; seadmeid tuleb regulaarselt puhastada ja desinfitseerida; ja töötajad peavad kandma hügieenistandarditele vastavat tööriietust.
